Veel isiklikku, kuid olulist:

// üks mu puudustest kirjaarusaamatusele lisaks on meeletult palju üle ja vast liialt pikalt kirjutamine, liialt detailidesse minek ja üle muretsmeine, kuid enamasti sutsu kaupa, kuni tunnen, et kõik sai edastatud mida tarvis, täieliku arusaama osas.. meeldib, kui saan kindel olla, et teistele meeldin-usaldatakse enda reaalse endana-olemuse tõttu, et oleks ausus-selgus ja arusaam ega tekiks hiljem südamehaavu.

Põhiküsimus:

 kui ma viisaka Naise leian, kas tema minga ka võib ruumi jagada, ilma karavanita ?

(( Muidugi selleks võib veel aastaid  minna kui just see aasta imelugusi veelgi rohkem,ehk toob mu suunas Elu.. 
muidu osati väga konservatiivne suhte õiguse osas, olenemata mu pool liberaalse teismeliseelu aegsest filosoofiast, kus ka proovisin siis teistele kõikesobivalt õiget keskmist välja arvutada-arutada ja seda rakendada piirideni.. kui ei ole sellest liberaalsusest tolku ühti, mis selgemeelset sugu kasvataks ))

// 
Mul Naisega kooslusesse saamine muidugi elumisjoon ka, üks südamesoov, kuid see keerustatud, sest esimeses armastuses siiani (üle 15 aasta) .. siiani mul süda, või pigem uuesti nüüd süda viimastel aastatel (alates 2011..uuesti), arusaanud, et ta ainukesena mulle loodud kõige parima koosluse jaoks. 

Mure, muidugi, et ta minust palju kuulda ei soovi, kuid nii lahke, et viisakuse mõttes vahest vastab ka mõnele FB sonumile, kuid eriti kokkusaamisestki, vanade aegade mälestuseks, ei ole soovi... soovib (maisel, praktiliselt, sellel ajastusel kodanikuna), pigem vast, et leiaksin kellegi, et tal rahu annaksin :p

kuid hea teada, kui võin ilma sabinata nagu oma koju kutsuda korraliku sõbra lõkele külla või naisele koosolemist pakkuda. 

seega raske see asi, järgimõelda, kuidas see elu olema saab, ega ei saa ennast ka ju välja suretada, ikka potensiaalsete kuninglike juurtega kui perekonna vihjed paika peavad, lugudest millele nad mind sügavamale pole lasknud, kahtlustan, sest ma nii alternatiivselt elan sellest mis tava ettekujutus arukusest ja korralikusest on .. pool naljaga pooleks, et siis ikka vaja, kohustus, tublidust edasi anda mida potensiaalselt veri-vaim-elukogemus kannab. Muidu keskenduks üksi maaparandusele, rahulikult, kuid näen, et ega mees ikka enamasti pole üksikuks loodud, enamuste suurimate tegude jaoks elus. Täiesit hea võimalus muidugi ka sotsiaaltöö-noored-kogemusnõustamine.. 

Aegruumis siin ka liikunud olen omateada... ja samas mälumuresi vahest esineb ka juba lapsest saati, näpuotsaga diagnoose ka kuid eks keskmist ühiskonna enda diagnoosi nähes, ma usun, et mu mured on hallatavad kui rahulikus elus areneda saab. 



// oi kirjad lähevad liialt pikaks mul, panin eraldi text doc i