Vot, ega ma tea kui palju Maiken Sulle oma elust on rääkinud.. jagan veel ühe seiga, mis mulle endalegi, kurbust ja piina jääb valmistama, et ta mu esialgse muljepõhjal sellise koletise kätte sattus abielusse.. (arusaamatu, kuidas kirik lubab selliseid abielusi sõlmida üldse mõtlesin tol ajal... ), rääkides kunagi põgusalt mõndasi asju mida to mees talle teinud oli, ... need siiani meeles mõlguvad. Ei saa kahjuks edasi kirjeldada neid, lisaks lubasin ka endateada jääda, kuid võigas värk. isegi lapse osas oli see mees käitnud sedasi, käratanud kord ostukorve tarivale Maikenile "sinu oma ise tassi seda" Igasuguste karmuste peale oli tal ämm öelnud "meestel ongi vahest stress, tuleb ära kannatada" ... Kirjelduseks, kunagi kui ma ühe teiste naisterahvaga koos elasin Kalamajas (kõige imelikum, Tegelikult mu meeltes algselt selleks, et sellele naisele tema algmees tagasi saada kellega tal laps oli..j), siis Maiken me poole hirmust värisedes tuli ükskord.. et äkki saab tal see tegeleane teada, kus ta on... ja mis siis teeb.. tol ajal kui ta temast lahku uuesti minna proovis. lõpuks mingi julguste kaudu sai Maiken Kalamajasse kolitud, isegi ei saa aru kuidas see kõik tol ajal toimus, ma ei lindistanud siis eriti palju..nüüdisajal, vigade ja unustamiste välimiseks teen seda päris palju.. Kahju, et mul siis endal meeled ei tea kus "kanalis" olid omapidi, ja arvasin, et teen head, ei hirmuta teda ära kui üldse täielikult mittemingisugust tundeid üles ei näida muud kui sõprust. Ja et omakorda olen aus ja väärikas oma (tollasele)partnerile kui luban, et meeltes üldse kõrvale ei mõtle, isegi sellises olukorras. To naine kellega ma koos elasin oli ka Maikeni pulmas, seega Maiken me pool olles oli kui usaldavate sõprade juures... Tol ajal veel veidras austuses Maikeni oma abigaasa osas olin Ja vist toimis pool aastakest, kui kolmekesi koos elasime.. (Maiken me suures taga toas lapsega ja me eestoas...) kuni mingisuguse kohutava lõpuni kus ma just tegin mega suure vaimse rännaku (mis puhastas ära mineviku ja selgitas olevikku, ja tulevikku..) ja tema just kõige külmema liigutuse mu suunas. Ega ma nüüd ilusaks konditsioonis ka polnud, ikkagi vaimurännakult tulnud... kuid milleks Selline rekatsioon temalt.. see on ka .. üks vähestest suurtest küsimustest... //kuigi, hetke nüüd tagasi vaadates... ma sellegsa kuni siiani ei arvestanud tegelikult, ei teadnud.. ei arvestanud, ei mõelnutki, et kui kogu selle aja jooksul, temal salamisi olid tegelikult tunded või mõtted paratamatud, keemilisetki, siis võis tal ju eriti nadi olla olla.. kuna ma ju samas kõrval ruumis teise naisega olgugi, et tol ajal tundus see kõik normaalne ja oli ka (sest ta juba üle 5-7 aasta me suhtest eemal oli..).. Vot jah, vot ei tea, kas Sa tead seda perioodi kui ta Kalamajas elas või mis tal minevikus olnud on ... //kuigi ma vist mäletan, et ta väga minu arust hoidis arusaama selgena, et ei ole tal plaani tundma hakata ka siis... kuigi mul poel meeles kuidas ma seda uurisin .. kuid jah, tol ajal.. liberaalsus lokkas. Kalamajast lahkudes.. viimane kohtumine oligi selline, et ta uuesti selle mehe autopeale asju pakkis talvel, ja samal hetkel samas tänavas, keegi naine südant lõhestavalt karjuma hakkas, .. ma siis padavai panin sussides hakkama seda võõrast aitama, teadmata mis ees ootab, ..ja oligi hull asi mis sääl teha taheti, kuid seeda tehtud ei saadud õnneks... kuid see abigaasa tegelane südamerahuga lasi Maikenil asju edasi autosse pakkida. Vb ta tõesti mingi üldreegli osas käitus õigesti, et üks mees ju läks juba aitama ja siista jäi oma naist turvama... kuid mulle tundus see hoopis, et ta sedasorti arg või veelgi hulem mitte hooliv mees kes ei läheks naisele appi ja et siis selline mees kellel reaalselt oleks võimalusi end kaitsta füüsiliselt ja rahaliselt palju ei teinud vaevaks huvitatud olema, et kas on kellegil tõsist abi vaja.. see nii suurest mu peas kummitama lõi, nagu shokina. Kuigi teisipidi arvates, mäletan kunagi lasnamäel rööviti sedasi, avalikult bussijaamas, inimene pikali, ja löögi ja inimesed rahulikult ootasid bussi edasi, nagu midagi ei toimuks.. Mulle jällegi see rünnak turvaliselt lõppes, oli äratuseks ja õpetuseks, meeldetuletuseks mis maailm see ka on ikkagi.. kuid ei lasknud ennast palju härida, sest uskumuses vist tollal juba oli, et pahatuju ja hirmul valitsema lasta hakata, siis just Need sellised muud jõud mis ebahead toodavad, saavad potensiaalselt rohkem võimu... eks see on see muinasjutu aju.. Kuid jah... see oli veel eriti kinnitus, mis sorti tegelasega tegu.. ja endal südames niru tunne, et ei olnud siis ega na nüüd midagi pakkuda, mis teda olukorrast päästaks, kuigi ta ise nii vapper, et olgugi, et töökohaga sama tegelase kontrolli all, siis ta vähemalt tunnetuse oli kunagi saanud, nagu ta oleks vaba, kuigi, ega selliste olendite käest nii naljalt enam vabaks ei saa. Olgugi, et kui aru sain õigesti, tal teisi naisi ka, kuid sellise südamega tüdruku nagu Maiken taolised lendid osakavad sedasi enesesüüdistus ringi lõksu panna, et nad ise ka uskuma hakkavad, et ongi sellist käitumist väärt ja see parim ja niigi hästi mida ta väärt. Lisaks veel need uue aja isekad ja külmad uskumised mida inimestele kaela pannakse... mis aitavad neil südant lukkus hoida ja ühiskonna pealiskautsuse rakkes töös olla. Kuni elumahlasi veel on.. Muidu, enda üllatuseks avastasin hoopis muud otsides, et mu kunagine vestluslogi on Maikeniga veel loetav, http://margus-meigo.blogspot.com.ee/2016/07/ (muutsin ainult nime ära, et kui juhuslik peaks teksti leidma siis ei teaks kellega tegu) Eks see kõik kokku anna natukene erikülgesi mu kohta teada tunda.. sest ega me paarist Tilsi külastusest, toaeg väga tuttavaks ju ei saanutki. ---