Seekord siis sellline uni, mida muidugi ei osanud lootagi, et niipea uuesti Sind unes näen, seega suure suuga lubasin, et kuskile mujale kirjutan, et mitte Su lugemist üle koormata, juhuks kui päriselt kõike arusaadavalt load... kuid eelkõige, et ennast välja vabandada, ja mitte sind eemale kohkuda (sõnast kohkunud?) mõttega, et "oomay gaad kui ta nüüd hakkabki mulle pigevalt oma unedest rääkima, eriti veel omavahelistest" kuid Unest kõige alles pole, nii 80 %, vb isegi 83, vb vähem, igatahes une alguses, Sa rääkisid mulle miskit (miskit enne veel juhtus, kuid see kohtumine ikka tipp sündmusi oli). Ja siis sellepeale mis Sa ütlesid, mul küll palju tarka ja ilusat oma peas öelda oli, hetke veel voolisin sõnu mis moodi suuremeelselt tagasihoidlik olla (ja häid sõnu oli käepärast) kuid siis selle kõige asemel, haarasin su hasti pikka kallistusse ... (oot midagi tuleb meelde, et sa enne seda vaatasid veel aega.... ja kas kaudselt Paekülakandis olime.. veidralt palju seda kohta unes näinud..see ka põhikoht kus turnarite maandumist nähtud sai me majataga koos usa mundrimeestega..).. kuid need lendavad mehed siia praegu ei puutu asjasse. Siis midagi jutus ja kuhugi pidid või tahtsid või pidime minema, täpselt veel ei mäelta kas enne seda või peale seda mis juhtus mu kätte käekella andsid, naistekäekell, metallist rihmaga, selline mis naturaalselt natuke sissepoole hoiab, kella taha oli mu arust kraabitud sügavalt "i luv margus" või misit umbes täpselt sellist (täitsa kindel polnud, kas minu või sinu kirjutatud, ja kas minu kingitud kell aga mõte, mälestus seda kella vaadates unes oli küll, et see sellest ajast..kui millal iganes see vana aeg oli).. kuid jah, midagi taolist oli unes hetkeliselt nagu filmides kus üle pika aja ja palju läbielanud inimesed kohtuvad ja siis selgituste asemel haaravad kallistusse, pikka pikka, sõnagi ütlemata, ... kuid mis se oli, mida küll enne seda ütlesid.. ..igatahes välimuselt olid hoooopis muutunu, see selline ilu taoliselt mis Sul tavaks on oli kadunud, nägu oli kuidagi paksem, või suts paistes kuid mitte nagu rasvapaks vaid suhtkruhaiguse/alkoholi/eluviiside/... ... juuksed olid küll valge blondid kuid alla õlgade vist ja suht harali ja elutumad (kus blondiinsus suts välja kulunud juurtest oli ka), ... muidugi päris nii paha kui see pilt tundub ka ei olnud, lihtsalt suunan pilti natuke, et mis kirjeldust edasi annaks, et kui oleks vilksamisi näinud siis ei oleks arvatvasti ära tundnud, .. kuid jah.. see kell siis,,, kas peale seda juhtumist mis juhtus või enne seda jäi mu kätte.. kuid mäletan, et sind kallistuses hoides see õnnelik olukord, väga reaalselt tundus, mõtlesin veel mõtteid sutsu seeaeg, kui kaelas olin... või nu jah, osati nagu hoisin sind aga samas nagu tundus mul nagu käed ümber sinu kaela oleks.. nu tead küll neid unenäo asju, need suht süriaaalsed, nagu järgmine seik,, nimelt, siis kuskile tormama, minema pidid, mingi vist punane sigull selline popp ja ägeda kutiga... ja siis ma ei teagi kuhu aga sinna autosse sattusid ja seee paarutades kruusateepealt asvaldile sõitis... // siinkohal tuli mõte, et mõeldavaid kui olemegi kokkuloodud ja jäämegi kedagi teist otsima... siis ei saagi kunagi õnnelikuks (saada) // ja kell oli jah.. hästi päevi näinud, altpoolt täkkeline... kella all selline lahtikeeramise kriips oli veel kuigi pole päris kingel kuidas see kraveering sinna sisse mahtus... Kuid jah see auto, ma siis roovisin seda peatada juustes talle ülesõidule ette et aeglustada.. kuidagi ilma küsimatta ebahead eeldades... ja praeuhti auto lendaski sügavasse kraavi kus vesi oli (enne seda tegiveel miskit vingerdust..mis meeles pole).. ja siis süriaalse osana, auto nagu mänguauto suuruseks muutus ja ma tõstsin kohe momentaalselt, (algselt nagu vette järgi hüpates ja siis järgmine kaader kus auto nagu väikse mänguauto veest võtsin, vetikad lükkasin ja sind ettevaatlikult autost välja võtsin, lasksin.. ja tunus nii auto terve suht olema kui sa ise ka, see autojuht silmanurgast märkasin, ka ennast autost välja sai lastud ja oli tervise juures...) ... kuid jah.. siis mudelautost järgmine moment veel mäletan, et vaatasin seda kella uuesti või mõtlesin sellele unes... ja mõtlesin uba samm sügavamalt..et vaat sa seda ju siis hoidma pidid ammusest ajast (ja vb alles siis vaatasin kraveeringut põhjas, sada prossa ka ple kindel) ... mäletan kontrollisin veel kas aeg töötas ja töötas, liikus, ...seier oli vist õrnalt rombi kujuline.. kuid seda kellaaega eip mäleta aintult.. mingisugune veerand oli vast.. kõige lähem aeg mis umes silmeees mäletades mõrkan, seierid ülevalpool, päevane aeg st. vot jah... selline uni siis mis siis eripärane oli, et ma unes ka kallistades sain aru ja mõtlesin ja mõistsin, et see kallistus ülipika aja tagant ja esimene... ja et Su välimus oli muutunud, nii muutunud vähe inimesi on unedes.. -- Sellega seoses nüüd õrnalt üks teine uni meenus mis enne seda nägin, kuid kuna nii pingsalt, et kindlasti iga detail meelde jääks, hommikul vast üle tunni tekiall veel detaile peast läbi lasin, siis pold aega seda meelde jätta. ("vot selline lugu siis" .. just lõpusõnu kirjutama hakkasin) Nu OOOKEY selline intimination siis tuli et enne vaatasin .. okey.. rahu.. ta pole seda veel lugenudki... ja siis nüüüd uuesti vaadates, selline pilt vaatab ekrnil.. kuidas saakski seda mitte vastata... muidugi kobana nüüd mõtln ja juurdlen pikalt selle üle kuid proovin mitte, ega sa väga ei hammusta ikka kui saadan :p kuid eks Sa ise tea nagunii, kui hammustada vaja, kui palju ja kuidas.. seda juba usaldan